Doktor Levini uus imedieet

SL Ohtuleht
Kaire Kenk

 


TEST PÕHINEB AMEERIKLASTE
TOITUMISHARJUMUSTEL: Pikka aega ei osatud
varjatud toidutalumatust diagnoosida ja seda nimetati
kroonilise väsimuse sündroomiks. See väljendub ka
seletamatute depressioonidena ning kalduvusena
tüsenemisele. Corbis/Scanpix

 

 

 

«Paljudest kroonilistest haigustest ja ka liigsest kehakaalust on võimalik jagu saada, kui inimesed õpivad sööma neile sobivaid toiduaineid,» ütlevad Eestis ainulaadse
immunoloogilise dieedi propageerijad doktorid Adik Levin ja Marina Rozenstein.

 

«Meie metoodikat ei tohi mingil juhul kõrvutada kaalujälgijate omaga, sest me ei tegele kalorite arvestamisega ega keskendu kaalulangetamisele. Meie eesmärgiks on inimeste parem elukvaliteet ja selle sõlmpunkt on konkreetsele isikule sobiv toit. Lääne-Euroopas on naiste keskmine eluiga juba 90 eluaastat, meestel 80 aastat, aga missugune on nende elukvaliteet? Nad on liikuvad tabletikotid, kes peavad tarvitama kümneid erinevaid ravimeid. Samas võib inimene, kes toitub õigesti, end ise väga palju aidata ja saada paljudele kroonilistele haigustele leevendust,» ütleb doktor Levin.


«Me säästame oma südant, kopse ja muud, aga absoluutselt ei hoia oma seedetrakti,» noomib Levin ja toob näite: kui vanasti sõid eestlased kaheksat kuni kümmet toitu, siis praegu võib poest osta 200-300 erinevat toiduainet. Kuid eurooplaste, mitte ainult eestlase immuunsüsteem pole suutnud mõnesaja aastaga selle suure toiduhulga ja toiduprügiga kohaneda, usub Levin, kelle patsientide keelatud toitude nimekirjas on sageli just eksootilised mereannid.


«Maailmas on 28 000 dieeti, aga need kõik on mõeldud Harju keskmisele inimesele. 28 001. on nn veregrupidieet, kus inimesed on jagatud neljaks grupiks, aga ka see on liiga üldine, sest igaühe seedetegevus on individuaalne. Meie oleme 28 002. dieet - igale inimesele just tema enda dieet,» kinnitab Levin.


Isegi ökoloogiliselt puhas toit võib doktori sõnul mõnele täiesti tervele inimesele ebasoodsalt
mõjuda. See ongi varjatud toidutalumatus. Pikka aega ei osatud seda diagnoosida, vaid nimetati kroonilise väsimuse sündroomiks. See väljendub seletamatute depressioonidena, kalduvusena tüsenemisele ja sagedaste migreenidena. Miks?


«Kui inimene sööb tema organismile mittesobivaid toiduaineid, siis toit ei lagune seedekulglas täielikult. Toitainete lõpp-produktid on amino- ja rasvhapped ning glükoos. Kui need imenduvad verre, tunneb organism need ära, talub neid väga hästi ja ühtlasi vabaneb maksimumkogus energiat. Mittetäielikult seeditud toidu imendumisel verre vastab immuunsüsteem sellele samuti nagu geneetilise võõraine tungimisel vereringesse. See ilmutab end kõikvõimalike sümptomite ja patoloogiliste seisunditena, mis küll kohe ei väljendu, kuid millel on võime kuhjuda.»


Veretest 3900 krooni
«Selliseid vereteste, mis aitavad uurida veres toimuvaid reaktsioone toitainete antigeenidele, on maailmas välja töötatud päris mitmeid, kuid nad on kõik väga kallid. Meie kasutame Ameerika paneeltesti, sest see on kõige odavam. Teenus läheb patsiendile maksma 3900 krooni, hinnalt järgmine test oleks juba üle kolme korra kallim,» ütleb Levin.
Testimine ei nõua patsiendilt palju aega, sellele järgneb konkreetsete toitumissoovituste
väljatöötamine. «Meil on toidupaneelid, kus 90 erinevat põhitoitainet. Me paneme kliendi
vereseerumi ja paneeli toiduekstrakti kokku ning saame reaktsiooni, mis on mõõdetav väärtus,» selgitab Levin oma metoodikat.


Lähiajal täiendatakse nimekirja 25 toiduainega. Test on välja töötatud ameeriklaste
toitumisharjumusi silmas pidades.


Aastaga uueks inimeseks
Pärast testimist algab inimese jaoks kõige vaevarikkam aeg - elu uue punarohelise toiduplaaniga. See on nn. sisseelamisperiood, sest esimesed kolm kuud ongi kõige valulisemad. Nii näiteks tuleb sel ajal loobuda alkoholist. «Seejärel valitakse patsiendile sobiv alkohoolne jook. Muuseas, veinisõpradel ei tasu immunoloogilist dieeti peljata, sest viinamari satub väga harva punasesse nimistusse,» muigab Levi n. «Kui juhtub, et inimesele on keelatud nisu ja nisutooted, siis kehtib see ka nisuviina ja -viski kohta, aga rukki- või maisiviina võib juua küll,» on Levini sõnul tema dieedi põhimõtted paindlikud.


Kogu programm kestab umbes aasta. Selle aja jooksul tuleb mõnel inimesel test teist kordagi läbi teha ja mõned toiduained välja vahetada. «Aga aastaga harjub patsient uue toiduvalikuga täielikult ning tagasipöördumine endiste söömisharjumuste juurde ei tule talle pähegi,» nendib doktor Rozenstein. Ka maha võetud kilod ei tule tema ütlust mööda tagasi.